Loomkatsetest loobumine − suur samm on tehtud, kuid pikk tee on veel minna 

Harilikult testitakse loomade abil toiduaineid, keemiatooteid, kosmeetikat ja ravimeid. Teaduslikus uurimistöös tehakse loomkatseid nii üldiste teadmiste suurendamiseks kui ka inimkonna või muu liigi heaolu edendavate meetodite väljatöötamiseks.  

 

Loomkatseid kasutatakse tänapäeval põhiliselt kolmes valdkonnas: teaduslikus uurimistöös, uute toodete testimisel ja õppetöös. Õppetöös kasutatakse loomkatseid näiteks arstide, õdede, loomaarstide, aga ka potentsiaalsete teadlaste ettevalmistamisel. Toodete testimisel püütakse loomkatsete abil välja selgitada toote ohutust, mõju ja kvaliteeti.  

 Eesti loomakaitseseaduse alusel eraldatakse valu, stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi loomkatsed nelja raskusastmesse: taastumatu elutegevusega loomkatsed, rasked loomkatsed, mõõdukad loomkatsed ja leebed loomkatsed. 

 Euroopa eeskujuks ülejäänud maailmale 

  1. aastal kasutati Eestis teaduskatsetes 3726 looma: 3352 hiirt, 252 lindu, 90 rotti ja 32 kala. Vaid 37% neist katsetest olid “leebed” ehk loomadele vähesel määral kannatusi tekitavad. Pärast katseid reeglina kõik loomad hukatakse.

 Tänapäevaseid meditsiinilisi loomkatseid tehakse pigem juriidilistel kui teaduslikel põhjustel. 

Loomkatsed rajanevad uurimiseetika põhimõtetel, mis on koostatud üle 50 aasta tagasi. Teadus on vahepeal arenenud, kuid seadused ei ole kahjuks teaduse arenguga kaasas käinud. 

Loomkatsete totaalne keelamine oleks väga suur edusamm nii inimtervise, keskkonna kui ka loomade õiguste kaitses. Praegu on Euroopa Liidus keelatud loomkatsed kosmeetikatoodete testimiseks. See on suur edusamm ja Euroopa on selles valdkonnas eeskujuks ülejäänud maailmale.  

Loomkatsete tulemused ei anna usaldusväärset teavet haigustest ja erinevate ainete mõjust inimestele, sest inimeste ja loomade organismid on erinevad. Seega toimub maksumaksja ressursi raiskamine – märkimisväärsed summad kuluvad loomkatsemudelitele, mis ei ole pädevad hindama ravimite toimet inimestele. 

Inimene ja katseloom on geneetiliselt niivõrd erinevad, et loomadel toimivad ravivõtted sageli kas ei üldistu inimestele või osutuvad isegi kahjulikuks. 

Iganenud katsemudelitest kinni hoides pikendatakse aega, mil toimivad ravivõtted inimesteni jõuavad. Loomkatsete ebaefektiivsust on tunnistanud ka näiteks USA riikliku terviseinstituudi endine direktor dr Elias Zerhouni. Lisaks sellele, et loomkatsed on ebaefektiivsed, on need sageli ka julmad ja põhjustavad loomadele tõsiseid kannatusi. 

Avades tee alternatiivsetele katsemeetoditele 

On arusaadav, et juurdunud harjumuste muutmine võib alguses olla raske. Teisest küljest võib loomkatsete keelustamine innustada rohkem tegelema innovaatiliste, efektiivsete ja eetiliste alternatiivide väljatöötamisega ja tuua kokkuvõttes rohkem kasu. Euroopale võiks loomkatsetest loobumine tähendada pigem ravimiuuringute efektiivsuse tõusu ja täpsemaid tulemusi. 

Paljud muretsevad, et loomkatsete keelamine tähendab seda, et kõikvõimalikke katseid hakatakse tegema hoopis inimestel. Tegelikult toimuvad ka praegu lisaks loomkatsetele inimkatsed, sest pärast loomkatseid testitakse ravimeid ka inimestel. 

Inimestel on erinevalt loomadest vaba valik katsetes osalemiseks ja võimalus väljendada oma soove. Inimestega ei tohiks teha katseid sunniviisiliselt ja katses osalevate inimeste tervist ei tohiks ohtu seada – sama ei kehti kahjuks loomade kohta.  

Kuid valik ei seisne ainult loom- ja inimkatsete vahel, sest neile on ka muid alternatiive. Oluline roll oleks alternatiivsetel katsemeetoditel, nagu in vitro katsed ja arvutisimulatsioonide abil korraldatavad katsed, milles ei pea osalema ükski elusolend. 

On aeg paradigma muutuseks: selle asemel, et riik kohustab ravimitootjaid loomkaitseid tegema, peaks neilt hoopis nõudma kaasaegsemate, usaldusväärsemate ja eetilisemate alternatiivide kasutuselevõttu.  

Erinevad loomade õiguste eest seisvad kodanikuühendused on selle teemaga juba pikalt tegelenud. Lähiaastate silmapaistvam näide leidis aset 2015. aastal, kui kodanikualgatuse „Stop Vivisection“ raames esitati Euroopa Komisjonile ligi 1,2 miljoni Euroopa kodaniku poolt allkirjastatud pöördumine, et leida alternatiive loomkatsetele.  

Vägivallatu usaldusväärsus 

Oluline oleks alternatiivsete katsemeetodite arendamine, näiteks in vitro meetod, arvutisimulatsioonid, ja katsed vabatahtlike inimestega.  

In vitro katsed kujutavad endast erinevate rakkude, kudede ning organite kasvatamist tehistingimustes katsete tegemise eesmärgil. Teadlased on välja arendanud keerulisi arvutimudeleid, mis suudavad täpselt ennustada teatud ainete mõju inimorganismile ja haiguste arengut.  

Samuti on olemas katsemeetod, mis kujutab endast mikrodooside annustamist inimvabatahtlikele, mis võimaldab tehnika abil jälgida teatud ainete käitumist inimorganismis katsealuse tervist ohtu seadmata.  

Alternatiivid on sageli märksa usaldusväärsemad kui loomkatsed ega hõlma endas tarbetute kannatuste põhjustamist loomadele.  

___________________________________________________ 

Euroopa Liidus ei tohi tooteid loomadel testida! 

 2013. aastal võeti Euroopa Liidus vastu uus seadus, mille kohaselt ei

tohi enam tooteid ja koostisosi loomadel testida ega neid tooteid turustada. 

Küll võib aga edasi müüa tooteid, mille koostisosi testiti loomadel enne keelustamist. 

Loomasõber, ole tähelepanelik! 

 Kuigi EL-is on katsetamine ja katsetatud toodete-koostisosade müümine 

keelatud alates 2013. aastast, jätkavad paljud suurtootjad katsete tegemist 

mujal maailmas.   

Hiinas on loomkatsed kosmeetikatoodete puhul 

kohustuslikud. Need suurtootjad, kes soovivad turustada oma tooteid Hiinas, 

on seega sunnitud jätkuvalt loomkatseid teostama. Samas pingutavad suurtootjad, et loomkatsetest vabaneda.

Samuti on lahtine järelevalve küsimus. Euroopa Liidus ei ole süsteemi, mis kontrolliks kosmeetikafirmade tegevust väljaspool liitu ja seda, kuidas tagada väljastpoolt sissetulevate toodete n-ö loomkatsevabadust. Samuti jääb EL-i riikidesisene järelevalve kohalike asutuste kanda.

Tootjad, kes ei testi loomadel, kasutavad enamasti oma toodetel sellekohaseid märgistusi.  

 Olemas on “Leaping Bunny” märk, tootjate enda märgistused (tavaliselt kasutatakse märgil jänest) või lihtsalt laused, mis kinnitavad, et toodet pole loomadel katsetatud. Siinkohal tuleb tähele panna, et „jänkumärgisega“ toode ei pruugi alati veganitele sobilik olla.   

 Samuti saab usaldada vegantooteid, millel on sellekohane märgistus: kas V-märk või Vegan Society logo. Veganmärgistusega tooted ei sisalda loomseid komponente ja lisaks sellele pole neid loomadel katsetatud.

Nimekirja loomasõbralikest ettevõtetest, mis loomkatseid ei tee, ning ettevõtetest, mis testivad oma tooteid või nende koostisosi loomadel, leiab siit: 

http://www.peta.org/living/beauty-and-personal-care/companies/default.aspx. 

 Heaks abivahendiks on ka Leaping Bunny “Cruelty free” nimeline nutitelefoni äpp.  

Lugu ilmus ajakirja Vegan 2018. aasta aprillikuu väljaandes.
Loo autoriks Anita Jürson.
Ilmunud väljaannet saad tasuta lugeda SIIT.

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi