Anett Rannamets
Artikkel ilmus ajakirja Vegan
2020. aasta detsembrikuu numbris
Täielikult keset südalinna, pealinna sigina-sagina keskel, kuid mingil kummalisel viisil siiski linnamürast eemal on üks hämara ja hubase olekuga kohvipood. Seal tervitavad alati lahke naeratusega töötajad ning saab kõik, mis selja ja ukse taha kõrgete hoonete vahele jääb, pausi peale panna. Pärnu maanteel asub juulikuus avatud Lisanna kohvik, mis on suureks õeks väikesele, vanalinnas Suurtüki tänaval juba üle aasta tegutsenud coffee shop’ile. Oma unistusi on kärmelt ellu viimas kohviku perenaine Linda Maiste, kes Lisanna kohviku kasvamisele lennukad eesmärgid on seadnud.
Suur Lisanna avati suvel, kuigi oli esialgselt planeeritud 2020. aasta kevadesse. Ja siis juhtus see, millest me kõik hea meelega rohkem ei räägiks – kui vaid saaks! Kõigest sellest kurnavast rabeles Linda koos oma armsa kohvikuperekonnaga välja ning nii avatigi juba teine Lisanna-nimeline kohvik Tallinna südalinnas, Pärnu maantee alguses Vabaduse väljaku vahetus läheduses.
„Kolm esimest kuud oli miinus, aga nüüd on tõusev joon. Talvel tahavad inimesed rohkem soojas käia, suvel veedetakse aega linnast väljas,” kirjeldab Linda teise kohviku keerukat algust.
Linda oli 12, kui ta toidutegemisse armus. Perega Prantsusmaad avastades leidis Linda endas ka südamesoovi. „Mõtlesin, et ühel päeval teen ma siia oma kohviku ja restorani,” sõnab ta kindlalt ja lisab, et kuigi tol hetkel mõtles ta seda naljaga pooleks, hakkas asi sellest alates siiski idanema.
Pärast põhikooli asus Linda õppima kokakooli, kuid elul olid teised imelised plaanid ning ta sai noorelt kauni tüdruku emaks. „Nii sai mu eesmärgiks Lisanna – mu tütar. Kogu fookus oli sellel, kuidas aina rohkem raha teenida, et kui Lisanna kord kooli läheb, ei peaks me muretsema,” meenutab ta. Kõrgema hariduse puudumise tõttu tegi Linda palju tööd just teenindussektoris ning sattus tänu sellele inimese juurde, kellest praeguseks on saanud tema kohviku investor.
„Meie siht on see, et avaksime igal aastal ühe uue koha,” avaldab ta mulle ilusa eesmärgi. „Ja nii ma loodangi, et 40aastaselt saan selle koha avada just Prantsusmaal,” ütleb Linda ning minu kõrvus hakkab mängima romantiline prantsuskeelne muusika ja silme ette joonistub kitsas kõrgete kortermajadega, kuid idülliline Prantsuse tänav, kus ääres väike kohvik, mille ukse vahelt virgutavat kohviaroomi tuleb.
Rohkem kui lihtsalt kohvik
Lisannas käib väga palju keskkooliõpilasi, kes armastavad kohvikus oma koolitöid kirjutada. Samuti leidub tihti ka neid, kes lihtsalt kodust välja raamatut lugema on tulnud. Linda selgitab, et Lisanna coffee shop on midagi enamat kui lihtsalt kohvik.
„Me tegime suvel ka üritusi, kuid nüüd on suuremad ideed koroona tõttu ootel. Mängiti muusikat ja open-mic-luuleüritus läks väga hästi käima. Korraldame ka kunstinäitust – kunstnike käest me raha ei küsi, nemad panevad oma kunsti üles ja külastajad saavad seda nautida,” toob Linda välja ja ütleb, et kõik lahedad veganid, kes midagi ägedat teevad, võivad vabalt nende poole pöörduda.
„Kohvik ei ole lihtsalt kohvijoomise ja söömise koht, see on ikkagi elamus, meelelahutus. Meie menüü ei ole nii lai, et siin praadi süüa. Selle coffee shop’i erilisus ongi see, mis siit veel kaasa saab,” vihjab Linda metafoorsele kallistusele, mida kohvik pakub. Aga miks meeldib inimestele raamatut mujal lugeda kui kodus? Linda usub, et vastus peitub vahelduses. „Väljas murrad oma mustreid ja valitseb teine õhkkond. Siit saad oma kvaliteetkohvi ja sellega kaasneva pai.”
Lisaks paljude tallinlaste nimetatud parimale kohvile pakutakse Lisannas ka kergeid ampse. Loomulikult on kuulsaks saanud grillvõileivad, mis toredaid nimesid kannavad – nende seas näiteks Valevorst ja Järgmine Hommik. Koogilett on Lisannas alati meeletult ahvatlevaid veganmaiuseid täis, alustades rummipallidest ja lõpetades käsitöö-Snickersiga. Mulle jääb pikaks ajaks meelde tore seik, kui soovisin külla minekuks 20 soolakaramelli-brownie’t kaasa osta ning teenindaja mulle kenasti terve kandiku karpi tühjaks ladus. Pärast lugesin karbi pealt vahvat sõnumit „See on okei”. Ja sel noormehel oli täielik õigus – see oligi okei. Eriti kui tegemist on Lisanna kohviku soolakaramelli-brownie’ga, mis on kindla peale mõnusaim šokolaadikook Tallinnas.
Kui on veidi ärevam päev, kuid igatsed ikkagi seda õndsat kohvimekki, saab Lisannas tellida ka kofeiinivaba kohvi, mis on minu arvates üks suurimaid plusse kohviku juures. Suvel väikese Lisanna õuel kuuma päikest nautides tekitas maasikajäätisekokteili ja grillvõileiva kombo mingisuguse hollywoodiliku tunde. Seda praktiseerisin sel suvel mitmel korral ning võib öelda, et juba igatsen neid ilusaid, muinasjutulisi hetki. Sellest pole aga midagi, sest külmal ajal on õige aeg nautida imelisi vürtse (nt spiced chai latte või spiced dirty chai), mis seest soojaks teevad. Kes värskust igatseb, siis seda lisab meeletult lai valik smuutisid, smuutikausse ja salateid. Novembrist leiab Lisannast ka soolaseid ja magusaid pannkooke: gluteenivabasid kookosesõrnikuid ja pannkooke erinevate soolaste või magusate lisanditega. Veel on Lisanna menüüsse lisandunud vrapid, milles ainult tervislikud ja täisväärtuslikud koostisosad. Ei mingit kahetsust.
Ja nii ongi. Lisannas tunneb tõesti seda õrna paid, mida Linda mainis. Kohv on seal naudinguks, toidud lihtsad, kuid võluvad ning õhkkond kodune. Kohviku nimi Lisanna jääb lahkudes meeltesse kõlama. Ja muide! Kuigi Linda sõnul on kohvik otse loomulikult nime saanud tema tütre järgi, ei valinud ta seda nime ainult seetõttu, et oma elutöö tütrele pühendada. „Lisanna tähendab minu jaoks rohkemat – teekonda iseendani.”