Anett Rannamets
Artikkel ilmus Vegani talvenumbris (2022)
Taimsed pihvid, pelmeenid, vorstid… Thormi on vaikselt, kuid kindlalt veganite ja taimetoiduarmastajate südametesse pugemas. Kui suur väljakutse on muutusi ootavas maailmas, ent kitsal turul oma alternatiivse ideega kanda kinnitada? Ajakirja Vegan küsimustele vastab ettevõtte juht ja asutaja Peeter Tava.
Kust sündis idee sellise ettevõtmisega alustada ja kaua läks aega, et mõtte mõlgutamisest tänapäeva jõuda?
Lugesin umbes kolm aastat tagasi ühte sisukat artiklit, kus oli kirjeldatud tööstusliku loomapidamise mõjusid planeedi ökosüsteemile. Ja mõni aeg hiljem sattus kätte üks teadustöö, mis käsitles lihasöömise mõjusid inimese tervisele. Neid teemasid edasi uurides avanes juba laiem pilt – muuhulgas loomade heaolu vaatenurgast.
Kuna materjalides oli kaasneva teemana toodud välja taimetoidu olulisus nende probleemide lahendamisel, läksime nende mõtetega teaduspartneri Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse juurde, kellel oli samuti taimsete valkude teema juba fookusesse võetud. Saime kiiresti aru, et meil on sama liikumissuund. Meie koostöö alguseks võib pidada 2020. aasta märtsi. Esimeste valmistoodete prototüübid valmisid aasta hiljem.
Thormi on täistaimne, ent selle välimus on väga autentne. Mis oli kõige suurem väljakutse lihaalternatiivi loomisel?
Kõige suurem väljakutse ongi tootele lihasarnase tekstuuri loomine. See on võtnud meilt ka kõige suurema osa ajalisest ja rahalisest ressursist.
Kuidas Thormi endale nime sai?
Kuna meie lähtekoht oli teha põhjamaise olemusega toode, kus põhitoorainetena kasutame herne- ja kaeravalku – välistasime näiteks soja –, siis püüdsime leida sinna juurde ka põhjamaise olemusega kaubamärki. Bränd on inspireeritud vanast Skandinaavia jumalusest Thorist.
Eesti on aga väike ning selle turg samuti. Kuidas tarbijad on teie tooted vastu võtnud? Kas on olnud ka keerukamaid hetki?
Vastuvõtt on olnud suuresti positiivne. Thormi tooted on müügil kõikides suuremates jaekettides ning isegi mitmed mainekad restoranid on meie tooraine oma köökidesse võtnud. Teisest küljest on müüginumbrid võrreldes liha müügiga väga väikesed.
Euroopa Liidus süüakse keskmiselt iga 100 kg liha kohta vaid kilo taimset lihaalternatiivi. Kui Eestis tarbiti 2021. aastal ära umbes 100 tuhat tonni lihatooteid, siis võiks arvata, et Eesti lihaalternatiivide turg võiks olla suurusjärgus tuhat tonni aastas. Kuna see on Eesti tarbijate jaoks väga uus tootekategooria, siis arvame, et reaalne tarbimine on oluliselt väiksem.
Oleme kohanud ka päris tugevat vastuseisu. On neid, kes on veendunud seisukohal, et kliimasoojenemist pole olemas. Ja inimese keha ei saa toimida ilma loomse valguta. Inimlikult on vastuseis mõistetav. Kui inimene on harjunud lapsest saati liha ja lihatooteid mitu korda päevas tarbima, siis üleöö mõtlemist muuta on keeruline. Viimane Greenpeace’i küsitlus näitas, et mida haritum on inimene, seda teadlikum on ta liha mõjust nii keskkonnale kui tervisele.
Kohati on meievastastes sõnavõttudes varjatult tajutavad ka lihatootjate sõnumid. Aga ka see on mõistetav, kuna taimsete valkude areng võtab paratamatult ära tüki nende ärist. Eks nad isegi vaatavad taimsete alternatiivide turule… Aga iseasi on, kas keskkonna- ja loomasõber hakkab ostma tooteid, mida valmistab firma, kes toodab loomset.
Tore on, et saame ka palju tagasisidet lihasööjatelt, et meie tooted on maitsvad. Kindlasti on liha eelistamise üks põhjuseid see, et erinevalt mõnest teisest kultuurist – näiteks India – on meie toitude seas vähe taimseid toite ja paljud ei oska neid valmistada.
Seega, teie tooteid söövad nii taimetoitlased kui omnivoorid. Aga kellele Thormi tooted suunatud on?
Tooted on suunatud kõikidele, kes lihasöömise naudingut soovivad lihavabalt saada. Turunduses oleme fookuse pannud eelkõige kõigesööjatele. Põhjus on lihtne – neid inimesi on meie seas kõige rohkem. Nende toitumisharjumuste muutmine aitab kõige suuremat tulemust luua.
Millised eelised Thormil teiste lihavabade toodete ees on?
Sõltub, kellega võrrelda … Kui vaadata teisi lihaalternatiive, mitte lihtsalt lihavabu tooteid, siis peame välismaiste konkurentide ees oma eeliseks põhjamaist toorainet ja maitsekooslust, mis kohalikule inimesele peaks hästi sobima.
Lisaks on paljude konkurentide ees eeliseks ka tervislikud aspektid. Herne- ja kaeravalgu kombineerimisel saame kätte inimorganismile vajalikud asendamatud aminohapped. Tihti heidetakse taimetoidulistele ette, et neil jääb menüüst puudu rauda ja B-rühma vitamiine. Need on meie tootele lisatud ja see teeb toodetest täisväärtusliku asenduse lihale.
Mis on Thormi üldiseks eesmärgiks ja missiooniks – kas lihasöömist vähendada, keskkonda kaitsta, tervistki?
Meil ongi laiem eesmärk – pakkuda maitsvat lihaalternatiivi, et inimesed hea meelega vähendaksid lihatarbimist. Põhjus, miks keegi seda teha otsustab, võib olla väga erinev, alustades keskkonna säästmisest ja lõpetades loomade või oma tervise hoidmisega.
Mis tooted Thormil praegu turul on? Ja mida võiks tulevikus oodata?
Praegu leiab turult Thormi pihvid, grillvorstid ja erinevad pelmeenid. Talviseks perioodiks oleme turule toonud talvevorstid, mis on alternatiiv verivorstile. Samuti on meil viimases tootearendusjärgus taimne viiner, mille tekstuur võiks ka tõelisele viinerisõbrale alternatiivseks toiduks sobida.
HoReCa-sektorile pakume ka hakkmassi, millest ise erinevaid tooteid valmistada saab. Tarbijate soovil loodame peagi turule tuua ka oliiviõliga pihvid, mida praegu oleme vaid eritellimusel valmistanud.
Kuna meie missioon on vähendada lihatarbimist kvaliteetsete alternatiivide pakkumisega, siis jätkame seda teekonda. Plaanime juba lähitulevikus oluliselt suuremas mahus panustada nii tootearendusse kui ka turundusse ning inimeste teavitamisse.
Kuna tööstusliku loomakasvatuse negatiivsed küljed jõuavad rohkem ja rohkem inimeste teadvusse, usume, et juba lähitulevikus hakkab ka seadusandlik võim seda protsessi suunama.