Kui laps võtab vastu otsuse ehk: “Ema-isa, ma olen vegan!”

Foto on illustratiivne.

Artikli autoriteks on Emily Rosenberg (psühholoog) ja
Eliis Salm, (toitumisnõustaja).

Lapsed on muutustele tihti palju avatumad kui täiskasvanud ning pealegi on laste elustiiliharjumused vähem kinnistunud, mistõttu ei pruugi veganelustiili harrastamine tunduda nende jaoks kuigi äärmuslik. Paljud lapsed on loomade suhtes kaastundlikumad kui nende vanemad, seepärast suhestuvad lapsed ka veganlusega kaasas käiva väärtussüsteemiga rohkem kui nende vanemad. Võib tunda hirmutav, kui laps teeb otsuse hakata veganiks, kuid tegelikult saab seda otsust vaadelda kui põnevat väljakutset.

Lapse toetamise ja vanema eneseharimise kaudu võib jõuda positiivse koostööni nii, et lapse ja vanema suhe muutub tugevamaks. Järgmisena toon välja võimalused, kuidas saaks selline teekond kulgeda rahulikult ja meeldivalt.

Teadvusta enda emotsioone ja uskumusi seoses veganlusega

Lahkhelid inimeste vahel tekivad üldiselt sellest, kui inimestel on erinevad arusaamad ja väärtused ning oma seisukohti ei osata hästi üksteisele selgitada. Enne vestlust lapsega on mõistlik enda uskumused selgeks mõelda ning teadmisi veganlusest meelde tuletada. Tasub otsida vastuseid järgnevatele küsimustele:

  • mis põhjusel usud, et veganlus lastele ei sobi;
  • millised hirmud sul seoses veganlusega esinevad;
  • mis aitaks nendest hirmudest üle saada?

Pea meeles, et väärtused võivad muutuda meie teadmiste põhjal. Oluline on säilitada avatud meel.

Püüa last mõista ja toetada

Eelkõige vastutab lapse ja vanema läbisaamise eest lapsevanem. Seetõttu on eriti oluline, et lapsevanem oskaks last toetada ja mõista ning julgustaks teda oma mõtetest ja tunnetest rääkima.

Eelkõige vastutab lapse ja vanema läbisaamise eest lapsevanem.

Tõsistel teemadel vestlemiseks on hea leida eraldi aeg ja koht, kus saab ilma kõrvaliste isikuteta vestelda. Laps võiks tunda, et viibib turvalises keskkonnas, seda ka emotsionaalses mõttes. Emotsionaalset turvalisust saab luua lapse tähelepaneliku kuulamise, rääkima julgustamise ja lapse tunnete mõistmise kaudu. Vaidlused, nöökimine, kurjustamine ja solvamine sellistesse vestlustesse ei kuulu.

Püüdes last mõista, võib nii mõnigi vanem avastada, et ka tema väärtused lähevad veganlusega kokku. Lapse toetamise kaudu paranevad lapse ja vanema suhted, tekib usaldus ja laps julgeb vanemaga avameelsemalt rääkida. Peale selle saab laps juurde enesekindlust, mida ühel veganlapsel läheb Eestis väga vaja, sest endiselt on palju õpetajaid, arste, sugulasi ja teisi lapsi, kes kipuvad veganlusse suhtuma halvasti.

Õpi lapsega koos veganluse kohta uut infot

Veganlus on väga lai ala, alustades loomade õigustest ja lõpetades keskkonna säästmise, väärtuste ning toiduga. Laps ega lapsevanem ei saa kogu teemast kõike teada, seega on veganlus eriti hea võimalus lapsega koos aega veeta ning maailma asjade üle arutada. See motiveerib nii vanemat kui last arenema ja õppima.

Veganlusega alles alustanud lapse puhul on avastamisrõõmu palju, sest teadmised võivad olla üsna kesised. Vanemad oskavad üldiselt lapsest paremini hinnata, millised allikad on usaldusväärsed ja kuidas rakendada uut teavet ka igapäevaelus. Vanema juhtimisel on lapsel lihtsam uue info omandamiseks oma seisukohti läbi mõelda. Õppimisprotsessi jooksul võib vanem avastada, et temagi varasemad teadmised ja harjumused vajavad täpsustamist.

Võimalus toidulaua rikastamiseks ja tervislikumaks muutmiseks

Kuigi loomade õigused on veganluse juures tähtsaim asjaolu, mõjutab inimeste igapäevaelu kõige rohkem toitumisharjumuste muutmine. Vegantoitumine võib olla keskmise eestlase toitumisest väga teistsugune ning tihti hakatakse kasutama palju eri toiduaineid. Ühiselt saab leida uusi lemmikretsepte, õppida teistsuguseid kokkamisviise ning täiustada eelkõige lapse söögivalmistamise oskusi. Lapsed võivad vahel üllatada kogu peret põnevate toitudega, mille üle tasub tunda ainult rõõmu. Söögivalmistamine on tegevus, millesse saab kaasata kogu pere korraga ning enamasti on sellised tegevused head ka omavahelistele suhetele. Kokkamine ühendab inimesi.

Söögivalmistamine on tegevus, millesse saab kaasata kogu pere korraga ning enamasti on sellised tegevused head ka omavahelistele suhetele. Kokkamine ühendab inimesi.

Veganlus kui võimalus leida koos lapsega uusi hobisid

Vanemad võivad vahel tunda, et neil pole lastega ühiseid tegevusi, huvialasid või hobisid. Veganlus pakub selleks palju variante – üheskoos õppimine ja info otsimine, kokkamine, loomade varjupaigas abistamine, teiste veganperedega tutvumine, veganpiknikutel ja -üritustel osalemine. Kuna veganlus on tihti inimeste elus väga suur osa, on ilmselt igal vanemal hea meel, kui saab nii olulise aspekti juures last toetada ja talle n-ö liitlaseks olla. Laps väärtustab oma vanemat ka rohkem, kui vanem jagab ja mõistab tema veganlusega seotud vaateid.

Veganlus kipub olema perekondades paljude lahkhelide ja negatiivsete emotsioonide põhjustaja, kuid tegelikult on hoopiski rohkem võimalusi võita sellest positiivset. Veganlus võib olla perekondi ühendav, lapse ja vanema suhteid parandav ning ühiseid tegevusi pakkuv väärtuste süsteem. Selle asemel, et suhtuda veganlusse kui negatiivsesse nähtusesse, saab veganiks hakanud last hoopiski toetada, et temast kasvaks oma väärtustega kooskõlas elav inimene.

SIDEBAR

Näpunäited kuulamisoskuse parandamiseks.

  • Kuula vaikides laps alati lõpuni.
  • Küsi avatud küsimusi.
  • Väldi süüdistavalt kõlavate küsimuste küsimist, nt „miks“ küsimused.
  • Sõnasta lapse jutu põhjal kokkuvõtteid, et kontrollida, kas said õigesti aru.
  • Peegelda lapsele tagasi tema emotsioone.

Toitumisharjumusi muuta ei ole kunagi hilja

Kroonilised haigused saavad alguse juba varases nooruses ning arenevad elustiilivalikute tõttu erineva kiirusega, kusjuures suurim mõju on toidul. Näiteks kui varem nimetati teist tüüpi diabeeti vanadusdiabeediks, siis nüüd esineb seda üha enam ka noortel. Füüsilise tervise muredega kaasnevad tihti ka psühholoogilised probleemid.

Uuringud näitavad, et liha-, piima- ja munatoodetest loobunud inimestel esineb märkimisväärselt vähem kõiki peamisi elustiilihaiguseid ning haiguste riskitegureid: neil on väiksem risk haigestuda diabeeti, kõrgvererõhktõppe ja südame-veresoonkonnahaigustesse. Neil esineb vähem ülekaalulisust, rasvumist, kõrgenenud veresuhkrut ja -kolesterooli taset ning vähkkasvajaid nagu jäme- ja pärasoolevähk (naistel lisaks rinna-, munasarja- ja emakavähk, meestel eesnäärmevähk).

Keskmiselt tarbivad veganid rohkem tervist toetavaid toiduaineid: puu- ja köögivilju (sh kaunvilju), marju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid; ning vähem tervist ohustavaid toidukomponente nagu kolesterool, küllastunud rasvhapped, heemne raud, loomset päritolu valgud.

2018. aasta kevadel Eesti taimetoitlaste hulgas läbi viidud uuring näitas, et nad teevad enamasti paremaid elustiilivalikuid ka suitsetamise, alkoholitarbimise ning liikumise suhtes ning tunnevad end segatoitlastest paremini. Paljude tervis paranes taimetoitlusega alustades.

Viimane Eesti toitumisuuring näitab taas, et meil süüakse liha- ja piimatooteid kordades rohkem, kui oleks tervislik. Samas süüakse väga vähe köögivilju ning täisteravilju, mis tähendab, et stardipositsioon on üsna kehv ning loomsest loobumisel võib kohati tõesti tekkida tunne, nagu ei olekski enam midagi süüa. Just seetõttu on lapse täistaimetoitlusest tegelikult võita kõikidel pereliikmetel!

Olenemata sellest, kas lapse soov järgida veganeluviisi on seotud üha süvenevate keskkonnaprobleemidega, sooviga vältida loomade ekspluateerimist või tervislikumalt elada, peaks toitumisel silmas pidama mõningaid olulisi põhimõtteid. Tänapäeval on väga lihtne olla vegan, sest süüa saab isegi rohkelt töödeldud valmistoitu ning maiustusi, kuid tervisekasud on seotud just töötlemata täistaimse terviktoidu tarbimisega. 

Tänapäeval on väga lihtne olla vegan, sest süüa saab isegi rohkelt töödeldud valmistoitu ning maiustusi, kuid tervisekasud on seotud just töötlemata täistaimse terviktoidu tarbimisega. 

Lihtsad ja tervislikud ühised hommikusöögid

Kui mõelda ühise toidulaua peale, siis on hommikusöögid vast ühed lihtsaimad toidukorrad, kus suuri muutusi justkui tegema ei peagi. Ka paljudes segatoidulistes peredes on päeva esimene toidukord just selle tervislikkuse tõttu täistaimne. Kui teie pere tavapäraseks hommikueineks on puder, siis valmistage see lihtsalt vee/taimse piimaga (kaera-, soja-, mandli-, kookose-, India pähkli vms) ning ärge lisage võid/muud loomset päritolu lisandeid. Putru võiks süüa koos metsa- või koduaia marjade, seemnete ja/või pähklitega, mis annab võimaluse saada kätte vähemalt üks viiest puu- ja köögiviljaportsjonist päevas.

Alternatiivina sobib tervislikuks hommikusöögiks hästi vee või mahlaga valmistatud smuuti näiteks banaanist ning meelepärastest marjadest, mida võib suurema energiavajadusele korral süüa koos röstitud kaerahelveste, kuivatatud puuviljade ning pähklitega. Kui olete harjunud võileibadega, siis proovige leivakattena hummust (kikerhernepasta), lehtsalatit, tomatit, kurki, praetud suvikõrvitsat, šampinjone või tofut.

Ehkki poest leiab väga maitsvaid taimsest toorainest ja seetõttu kolesteroolivabasid vorsti- ja juustu alternatiive, võiks toidulaud võimalikult suures ulatuses koosneda vähe- või töötlemata terviktoitudest, sest just nendel on tervisele suurim (tõendatud) positiivne mõju.

Veganiseerige pere lemmiktoidud

Pasta Bolognese lihata? Pannkoogid või plaadikook muna ja piima lisamata? Karri ilma kanata? Tuleb vaid retseptid välja otsida ning proovida. Soja hakkmass, taimsed kotletid, tofu, seitan, tempeh, taimsed piimatoodete (sh piima, koore, juustu, kohukese, kohupiimakreemide jne) alternatiivid? Suuremates poodides on rikkaliku valikuga veganletid, kust leiab asenduse pea kõikidele seni toidulauale sattunud loomset päritolu toodetele. Teie väike vegan tänab teid, kui kapis leidub hummust, kui pöörate tähelepanu, et muidu justkui loogilised taimsed tooted (nt kookospiim, sai, makaronid) ei sisaldaks loomseid osi, kui toidu valmistamisel ei segata kokku loomseid ja taimseid koostisosi. Pakendit peab lugema vaid ühe korra ja edaspidi on valiku tegemine juba lihtne.

Tehke tervislikud veganvalikud kõige mugavamateks

Varustage pere külmkapp köögi- ja puuviljade ning armastatud marjadega, et need oleksid tühja kõhu korral kohe võtta. Porgandid, tomatid, banaanid, marjad, aga ka pähklid ja seemned on heaks vahepalaks. Ärge ostke ka teistele pereliikmetele koju juustu, kohupiimasid, kohukesi ja teisi rohkelt töödeldud ning suhkrurikkaid piimatooteid. Loobuge täielikult singist, vorstist, viineritest, sardellidest, kotlettidest ning teistest töödeldud lihatoodetest: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on põhjalikule teadustööle tuginedes leidnud, et neil on tõendatud vähki tekitav mõju. Kui te ei suuda kuidagi loobuda harjumuspärastest lemmikutest töödeldud toidu maailmas, siis tervislikum valik on taimsed alternatiivid.

Toituge mitmekesiselt ja värviküllaselt

Mitmekülgse puu- ja köögiviljade valikule lisaks veenduge, et menüüs oleks regulaarselt esindatud kaunviljad: näiteks läätsed, herned (sh kikerherned), oad (sh sojatooted). Need on head lihaasendajad, sest on valgurohked ning täidavad hästi kõhtu. Lisage toitudesse lehtköögivilju, brokolit, seemneid (eriti purustatud lina- ja kanepiseemned) ja pähkleid (eriti Kreeka ja parapähklid). Kasutage toidu valmistamisel jodeeritud soola, proovige vetikaid (nt wakame salat, nori vms), valige täisteratooted rafineeritud toodete asemel ning ärge unustage punast, kollast ja oranži (nt porgand, bataat, kõrvits, paprika). Valides rikastatud taimsed piimaalternatiivid ja maitsestades toitu maitsepärmiga, ei pea mõtlema ka toidulisanditele, kuigi meie laiuskraadil on vähemalt talvisel ajal igal juhul aktuaalne vitamiin D. Eakatel ja pikaajalistel täistaimetoitlastel ka B12-vitamiini toidulisand.

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi