Juba aastate eest võeti vastu otsus, et Hollandis sulgetakse karusloomafarmid, kuid sellele ajastule üleminek pidi kestma 2024. aastani. Koroonaviiruse tõttu võeti vastu aga uus otsus, mis jõustus uue aasta saabumisega.
Anett Rannamets
Ajakiri Vegan
Sulgema peavad enam kui 100 Hollandi naaritsafarmi pärast seda, kui loomad kümnetes kohtades koroonaviirusega nakatusid. Hollandi valitsus on karusnahatööstuste pidajatele hüvitamiseks eraldanud 180 miljonit eurot. Madalmaades, kui ka teistes Euroopa riikides on viiruse puhkemise järel tapetud tuhendeid loomi, kes on aretatud karusnaha tarbeks, vahendab Reuters. Koroonaviiruse mutatsioon on näiteks Taanis levinud minkidelt ka inimestele, mistõttu on hukatusele määratud ligi 17 miljonit looma.
Rääkides Taanist, teatas maailma suurima karusnahkade oksjonimaja Kopenhagen Fur, et plaanib 2-3 aastaga oma tegevuse lõpetada. Tegemist on suure ja märgilise sammuga karusnahavaba maailma suunas. Otsus on samuti tingitud koroonaviirusest ja sellega kaasnevatest hukkamistest.
Ka Eestis on toimunud edasiminekud.
Karusnahavaba mood on alati moes
Maaja Mäll
MTÜ Loomus
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis sügisel Riigikogus esimese lugemise, kuid karusnahavaba moe eelistamiseks ei pea ootama keelu seaduseks vormumist. Et loomasõbralike ja teadlike moeotsuste langetamine oleks kergem, on juba 60 Eesti moeloojat ja kauplust liitunud rahvusvahelise karusnahavaba programmiga Fur Free Retailer.
Juba 2006. aastal lõi rahvusvaheline organisatsioon Fur Free Alliance programmi Fur Free Retailer (eesti keeles “Karusnahavaba ettevõtja”). Selle eesmärk on informeerida tarbijaid ettevõtete karusnahapoliitika kohta ja võimaldada selle läbi teha teadlikke ja eetilisi ostuvalikuid. Aina rohkem on neid, kes ei osta ise karusnahka ja ei soovi ka teha sisseoste poodides, kus seda müüakse.
Üle maailma on Fur Free Retaileriga liitunud juba peaaegu 1500 ettevõtet ja programm on esindatud 25 riigis. Programmiga on liitunud mitmed rahvusvahelised tippbrändid ja kaupluseketid nagu Prada Grupp, Gucci, Armani, Versace ja Hugo Boss.
Eestit on alates 2016. aastast liitunud 60 moeloojat ja kauplust, näiteks on programmiga ühinenud Kuldnõela võitja Tiina Talumees, Kersti Kaljulaidi lemmik Iris Janvier, jätkusuutliku moe lipulaev Reet Aus, auhinnatud moe- ja ehtekunstnik Tanel Veenre ja Eesti suurim e-keskus Astri.ee.
Ehkki ametlikult tähistatakse karusnahavaba reedet novembrikuus, on Loomus otsustanud uusi liitujaid tutvustada samuti reedeti. Seega tasub moehuvilistel eriti pingsalt Loomuse sotsiaalmeedial pilku peal hoida just reedeti, sest lisaks tuntud tegijatele on lähiajal liitumas ka uusi ja väiksemaid moeloojaid, kellest laiem avalikkus veel eriti teada ei pruugi.
Kuigi Fur Free Retaileri programmi fookus on moeettevõtetel, siis saavad liituda kõik ettevõtted, kes müüvad kasvõi mingil määral tekstiilist või kangast tooteid – supermarketid, mööblipoed, lemmikloomakauplused jne. Iga ettevõte, kes kinnitab liitudes, et ei müü edaspidi ühtegi karusnahast toodet, on suur väärtus omaette.
On ettevõtted kes arvavad, et kui nad ei ole kunagi karusnahka kasutanud, siis ei ole neil vajadust lituda. See ei ole kindlasti nii. Karusnahavabade ettevõtete jaoks on liitumisel boonus see, et teadlikud tarbijad leiavad nad kergemini üles ja samuti kajastatakse nende liitumist laialdaselt. Lisaks aitab avalikult karusnahale ei ütlemine kaasa karusnahavastasele liikumisele – mida rohkem on ettevõtteid ja moeloojaid, kes karusnahast tooteid ei paku, seda on kõvem on meie hääl ning sõnum jõuab rohkemate inimesteni.
Antud programmiga saavad liituda kõik ettevõtted, kes ei kasuta karusnahka või on valmis loobuma karusnaha kasutamisest. Programm ei puuduta muid loomseid materjale või kunstkarusnahka.
Igaüks saab ise kutsuda üles oma kodumaist lemmikbrändi või -kauplust Fur Free Retaileriga liituma. Näiteks võib otse kirjutada ettevõttele ja soovitada neil MTÜ Loomusega ühendust võtta.
_____________________________________________________
Mõtteid Fur Free Retaileriga liitunud kodumaistelt ettevõtjatelt
Vesh Shoes, omanik Merilyn Haugas: “Veshi kaubavalikus ei ole ühtegi loomsel toorainel põhinevat toodet, kuna olen veendunud, et stiilne saab olla julmusevabalt, ilma et kannataksid ka mugavus ja kvaliteet. Mis aga peamine, keegi meist ei peaks kandma seljas teise liigi karva ega nahka.”
Karl Korsar, moelooja: “Leian, et loomade kasvatamine ebainimlikes tingimustes ainult edevuse eesmärgil on julm ja ebavajalik. Meil on olemas palju paremaid alternatiive karusnahale.”
Sokisahtel, jaekaubanduse juht Eneli Agu: “Loomad ja linnud on meie sokkidel lõbusad, vahvad ning rõõmsad, mistõttu hoiavad nad kandjal tuju üleval ja on sõbralikuks meeldetulekuks, et loomariik ja meid ümbritsev keskkond vajab hoolt, hellust ning kaitset igal sammul.”
Slow, ettevõtte looja Helen Puistaja: “Karusnaha kasutamine on mulle alati täiesti “vastukarva” olnud. Slow poodi luues oli algusest peale selge, et ükski loomne toode meie riiulitele ei tule. Selle asemel panustame hoopis aktiivselt alternatiivide tutvustamisse ja nende vajalikkuse osas inimeste harimisse.”
Eve Hanson, disainer: “Ma pole oma kollektsioonides algusest peale karusnahka kasutanud ega plaani seda ka tulevikus teha. Tänapäeval on väga palju põnevate kaasaegsete materjalide kasutamise võimalusi, millest valmistada rõivaid enese soojas hoidmiseks. Seega ma ei saa aru, miks selleks peaks karusnahka kasutama. Loomade puurides piinamine on kaasaegses maailmas kuritegu.”