Artikli autoriks on Evelyn Valtin. Artikkel ilmus ajakirja Vegan 2018. aasta oktoobrikuu numbris.
Stress, ärevus, depressioon ja läbipõlemine – mõned aastad tagasi jõudsin oma elus punkti, kus ma esialgu ei mõistnud, miks see minuga juhtus ja kuidas ma oma elu niivõrd käest ära olin lasknud. Tänaseks olen taastumas ning näen elus kogetut palju positiivsemas valguses.
Olin vaid kuueaastane, kui võtsime pisikese musta-valgekirju koera. Kortermajade hoovides 90ndatel elanud kodututele kassidele sai süüa viidud, ajutist pelgupaika pakutud ja ajalehtede kuulutuste kaudu neile kodusid leitud. Teismeliseeas sekkusin, kui märkasin, et keegi loomi piinab või teisi lapsi kiusab.
2006. aastal hakkasin Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikuks. Peatselt tegutsesin juhatuse liikme ja tegevjuhina. Valisin taimetoidu ja veganeluviisi. Otsuses ma ei kahelnud, kuid kogesin teiste halvakspanu, mis mind sügavalt kurvastas.
Tihti tuli oma valikuid põhjendada. Hoolivust peeti nõrkuseks. Ma ei mõistnud, miks loomade kannatused inimestele samamoodi korda ei lähe. Mul oli raske iseennast niivõrd empaatilise ja tundlikuna aktsepteerida.
Loomade aitamine ning helgema tuleviku loomine oli see, mida teha soovisin. Sattusin vaimustusse ning mind inspireeris teiste abistajate südikus. Päästetud loomade pilkudest sain motivatsiooni.
Kahjuks muutusid tavapäraseks ka öised töötunnid ning edasi lükatud kohtumised lähedastega. Pinge, emotsionaalsus, kurbus loomade pärast, mure kohustuste tõttu ja pidev mugavustsoonist väljumine.
Vaatamata oma positiivsele hoiakule tundsin end tihti ebapiisavana. Kurnatus ja emotsioonide allasurumine süvendas negatiivseid tundeid. Olin kurvameelsem ja tundlikum. Meeleolu oli muutlik, puhkesin kergesti nutma. Unustasin rohkem, tegin vigu ja tähtaegadest kinnipidamine oli keeruline.
Sügavalt august taas kahe jalaga maa peale
2013. aasta suvel lõpetasin tegevuse ühingu juhatuses, sest põlesin läbi. Olin depressioonis ja kogesin pidevat ärevust. Teist väljapääsu ma enam ei näinud.
Seda, et minuga ei ole kõik päris korras, taipasin juba varem, kuid ei suutnud vajalikku muutust oma ellu tuua. Mõistsin hiljem, kui palju aastate pikkune stress ja magamatus mulle mõju olid avaldanud ning kui hoolimatult ma iseennast kohelnud olin.
Toimunust rääkisin vähe, sest mul oli häbi, et ma paremini hakkama ei saanud. Oli hirm, et mind tõugatakse ära. Tundsin süüd, et olin teisi alt vedanud. Heitsin endale ette, et ma olukorra tõsidust õigesti hinnata ei osanud. Enesetundele tõi veidigi kergendust mõne inimese mõistev suhtumine ning asjaolu, et ka nemad on ärevuse ja depressiooniga kokku puutunud.
Tee parema elu poole
Ma ei osanud õigel ajal tunda ära ligihiiliva depressiooni märke ega otsinud seetõttu ka abi. Jäin üksinda liiga kauaks kannatama, mõjutades ka lähedaste heaolu. Läbipõlemise mõistmine, olukorra aktsepteerimine ja endale andestamine ei olnud lihtne.
Taastusin aegamisi, õppisin paremini taimetoitluse ja loomade abistamise teemadega emotsionaalselt toime tulema, tunnetama oma vajadusi ning pingelisematel perioodidel end hoidma.
Sain tuge healt psühholoogilt ja lähedastelt inimestelt ning lugesin palju temaatilist kirjandust. Soovisin tunda end rahulikumana ning elukogemusi ja isikuomadusi paremini kasutada.
Uue hingamise andsid Arengukeskus Avituse kogemusnõustamise väljaõppelt saadud teadmised ja praktika. Teiste osalejate räägitud rasked lood puudutasid mind ning avastasin ka endas uusi külgi.
Tänu 2018. aasta kevadel lõpetatud kogemusnõustamise õppele saan toeks olla ka teistele, kes puutuvad kokku sarnaste väljakutsete ja kriisiolukordadega.
Kogemusnõustamine on eelkõige emotsionaalselt raskete olukordade leevendamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Raskematel juhtudel, millega tuleks pöörduda psühholoogi juurde, on võimalik seda protsessi toetada.
Kogemusnõustamisel pakub inimene, kes on isikliku taastumisloo järel läbinud riiklikult tunnustatud kogemusnõustamise väljaõppe, sarnases kriisis inimesele tuge. Sellist nõustamist pakub nüüdsest ka Eesti Vegan Selts.
KOGEMUSNÕUSTAMINE EESTI VEGAN SELTSIS
Eesti Vegan Seltsi kaudu saavad nii ühingu liikmed kui ka mitteliikmed tulla kogemusnõustamisele, kui soovivad tuge püsistressi, ärevuse, depressiooni või läbipõlemise teemadel.
Kui igapäevases toimetulekus tekitavad väljakutset taimetoitluse ja loomade abistamisest tulenevad teemad, kuid ka lemmiklooma kaotus või raskelt haige kodulooma eest hoolitsemine.
Vaata lisa: www.vegan.ee/kogemusnõustamine
MILLAL PÖÖRDUDA NÕUSTAMISELE?
- Kui koged püsistressi, ärevust või depressiooni
- Kui tunned, et hakkad läbi põlema
- Kui sulle pakuvad igapäevases toimetulekus väljakutset veganluse ja loomade abistamisest tulenevad teemad
- Kui oled kaotanud või hoolitsed raskelt haige kodulooma eest ning soovid selleks uge
- Kui oled näinud pealt loomade piinamist või hooletusse jätmist ning meenutamine toob endiselt esile tugevaid emotsioone.