KESKKOND | Kas jätkusuutlik suvi ja reisimine on võimalikud?

Jaana Lotsman
www.ecorrespondent.com

Kui mai keskpaigas langes ootamatu plätuhooaeg kokku restoranide ja baaride taasavamisega, ei olnud laulupeole sarnanev rahvamass Telliskivi Loomelinnakus ainuke ärkamise märk. Pead tõstis ka üks koletis – nimelt prügi. Peale piirangutest vabanemist on inimesed justkui unustanud vastutustundliku keskkonnaeetika. Kõikjal tänavatel võib märgata maas siniseid maske, alkoholipudeleid ja muud prügi, mis ei suutnud taskus lähimat prügikasti oodata.

Esimeste soojadega hakkab kodumaa õhus kajama ühtne küsimustekoor: „mis sa jaanipäeval teed?”, „millal puhkuse võtame?”, „võiks kuskile reisile minna, aga kuhu?”. Vanasti oli jaanipäev nagu suvised jõulud – istuti pereringis lõkke ääres, lauldi laule ja mindi metsa jaaniusse otsima. Tänapäevaks on jaanidest, nagu ka jõuludest, saanud söömispüha. 2018. aastal sõi eestimaalane 85 kg liha. (1) See oli 8,5% rohkem keskmisest eurooplasest. (2)  Kurb, sest me oleme üks väiksema rahvaarvuga riike. Eestlane sööb keskmiselt kaks korda rohkem liha, kui on soovitatud. (3) 53% inimestest pole soovituslikust kogusest isegi teadlik. (4) Jaanipäeva nädalal tõuseb see soovituslik kogus veel omakorda kaks kuni kolm korda. (5)

Peale selle, et suvisel pühal hirmuäratava koguse liha söömine meie organismile ja tervisele karm on, laastab see ka keskkonda. Jaanipäeval on tüüpiline tarvitada mugavuse mõttes rohkem ühekordseid taldrikuid ja söögiriistu ning visata need koos plastikust pakenditega lõkkesse. Plastik aga tekitab kahjulikke ja lausa toksilisi gaase. Jaanipäevale kohaselt on traditsiooniks aga lõkke ümber aega veeta. Miks mitte sel jaanil olla looma- ja keskkonnasõbralikum? Proovida võiks taimseid šašlõkke ja muud maitsvat taimset grillimiseks. Nii mõnedki Eesti ettevõtted pakuvad neid ka valmiskujul, näiteks restoran „V”  ja Vegan Gourmet. Vaata, et ka värske toidu osakaal taldrikul oleks vähemalt pool, ning unusta ühekordsed nõud.

Kuidas olla vastutustundlik eurooplane

Looduses käies peaksime alati tundma end vastutavana jäätmete eest, mida tekitame. Hea tava on kogu prügi endaga kaasa võtta. Sama kehtib reisile minnes. Miskipärast on kujunenud arvamus, et reisil olles läheme teise dimensiooni, kus tavapärased reeglid ei kehti. Kuna hotell pole kodu, kas võib siis vabalt 45 minutit duši all olla, televiisori tööle ja tuled põlema jätta? Kuna tegemist on võõra rannaga, kas võib suitsukoni liiva alla matta? 

Kuidas reisida intelligentse eurooplase kombel nii, et oleks säästlik ja hea nii meile kui ka maakerale? Tuleb teha eeltööd. Paberite väljaprintimine on out. Tänapäeval on võimalik kõik oma piletid ja pardakaardid salvestada digitaalselt. Linnakaardid ja juhised saab eelnevalt alla laadida ja nõnda ka internetita õige tee vaatamisväärsusteni leida. Tee enne reisi uurimistööd ja pane paika kondikava, mida sihtkohas näha ja teha soovid. Kui tead, mis tegevusi ette võtad, oskad kaasa võtta vaid vajalikud riided. Paki muuhulgas kaasa ka üks suurem sall, mida saad kasutada lennukis kilesse pakitud tekikeste asemel. Sall kulub ära ka jahedamatel õhtutel ringi jalutades.

Uuri välja, kust saab osta toitu ja kas sinu ööbimiskohas on olemas toidunõud ja söögiriistad. Eelista hotelli asemel kodumajutusi nagu Airbnb. Nii säästad raha, saad ise toitu valmistada ning hoiad kokku suure hulga vett ja keemiat, mis kulub hotellides pesu pesemiseks. Paljudes riikides on isegi ökomajutused – peab vaid guugeldama. Kui peatud hotellis, keeldu koristusteenusest. Kui sa kodus iga päev rätikuid ei pese, siis miks peaks seda reisil olles lubama?

Õnneks paigaldab üha rohkem hotelle vannitubadesse seinale kinnitatud šampooni- ja dušigeelihoidjad, selle asemel et toota ühekordseid väikseid pudelikesi. Paki kaasa hoopis tahke šampoon ja seep. Kodumaiseid puhtaid variante on juba nii palju. Pealegi säästad sellega loodust ja võimalust, et vedelik kotis plahvatab. Samuti jälgi, et su päikesekreem ei sisaldaks loodusohtlikke kemikaale, nagu oksibensoon ja oktinoksaat, mis näiteks USA Hawaii osariigis on keelatud just sel põhjusel, et need mürgised ained pleegitavad korallrahne.

Tark on kaasa pakkida ka riidest kandekott ning mõned taaskasutatavad puuviljakotid, sest alatihti tuleb ette turgudel ostlemist. See aitab ennetada müüjatel kilekotti pakkimist. Ükskõik kuhu reisides on kõige keskkonnasõbralikum süüa just kohalikku toitu. Milleks reisida Aafrikasse ja külastada hommikueineks Starbucksi? Kohalikus toidus on kõige rohkem toitaineid ning alati leidub restoranimenüüs midagi meeliülendavat, mida mujal ei saaks. Nii toetad oma külaskäiguga kohalikke põllumehi ja tootjaid ning aitad rahal riigis püsida.

Kohapeal ringi liikudes käi jala või laenuta jalgratas. Peale selle, et tasakaalustad lennukiga lendamiseks kulunud süsihappegaasi teket, on see just parim viis võõrriiki uudistada. Pika päeva peale on hea kaasa pakkida pähkleid või värsket puuvilja. Nii ei teki näljast halba tuju ega pea ajanappuse tõttu esimest ettejuhtuvat plastikpakendis rämpstoitu söögiks haarama. Samuti on mõistlik soetada kokkupandav kohvitops, nagu Stojo, või väiksem termospudel, milles saab hoida nii külma kui kuuma. Kümnepäevasel reisil säästad sellega juba kümme ühekordset topsi prügimäele sattumast. Eriti multifunktsionaalne on kaasa võtta klaaspurk, kuhu saab panna vett, kohvi, toidujäätmeid ja prügi. Selles saab isegi hoiustada tarbeid, näiteks juhtmeid ja muid väiksemaid vidinaid.

Tahad minna sammukese kaugemale ja reisida just sinna, kus teadlikult ja ettevõtlikult tegeletakse kohaliku looduse päästmisega? Green Destinationsi veebileheküljelt (www.greendestinations.org) leiab TOP 100 sihtkohta just seda silmas pidades. Isegi Eesti on eelmise aasta nimekirjas. Üheks maailma keskkonnasõbralikumaks sihtkohaks on hääletatud Costa Rica, kus 75% kasutatavast energiast on jätkusuutlik. Peale selle on nad ka juhtivad ökoturismis, mis tähendab, et väljasõidud ja ekskursioonid toimuvad, mõeldes looduse ja kohaliku ühiskonna kaitsmisele. Peale vabaõhutegevuste on ka Costa Rica hotellid jätkusuutlikud, hoolitsedes selle eest, et sissetulev raha jääks kohalike taskuisse. (6) 

Kuhu iganes reisime, peaksime olema teadlikud sihtriigis valitsevatest probleemidest ning sellele vastavalt käituma. Puhta joogivee puuduse all kannatavas riigis ei oleks viisakas lääne inimese kombel vett raisata. Arenguriikides toeta oma ostudega kohalikke ettevõtjaid, söö nende restoranides või naudi tänavatoitu. Turism toetab majandust üleüldiselt, kuid igaüks meist saab oma rahaga hääletada põlise ühiskonna säilimise poolt või vastu.

Kasutatud allikad:

  1. Eestis süüakse rohkem liha, kui toodetakse, Ege Kirs, Statistikaamet, 2019
  2. Eestlased söövad oluliselt rohkem liha kui eurooplased keskmiselt, Heli Raamets, Maaleht, 2018
  3. Liigne lihatarbimine kui Eesti rahvatervise Achilleuse kand, Kristina Mering, ERR, 2019
  4. Eestlased ei tea, et nad tarbivad liiga palju liha, BNS, 2020
  5. Jaanipäev kasvatab lihatarbimise kahekordseks, Liisa Rebane-Mäe, Ärileht 2020
  6. What makes Costa Rica the most eco-friendly destination to visit?, www.misticopark.com 

JÄTA VASTUS

Palun sisesta kommentaar
Palun sisesta oma nimi