Juunikuu ajakirja ilmumistähtaeg on ukse taga. Neljapäeval võib juba Selveritesse ajakirjajooksu teha ja sealt värske trükivärvi järgi lõhnava ajakirja käte vahele haarata. Kuid mida oodata? Teemad on suvised ja sobivad maal võrkkiiges head ilma nautides ideaalseks kaaslaseks.
Mõned nädalad tagasi ilmus meedias murelik lugu sellest, et veganlus oleks justkui viljatusega seotud. Selle müüdi murrab perearst Marta Velgan, kes räägib viljatuse tagamaadest. Ajakirjas saab hea ülevaate toimunud loomaõiguste konverentsist ning tublid organisatsioonid annavad nippe veganluse mõtestamiseks ning levitamiseks. Samuti puudutatakse alati olulist teemat: karuslooma kasvandusi ja nende irrelevantsust tänapäeva ühiskonnas. Silver Sirel – noor vegan, räägib oma loo, kuidas ta aastaga täistaimsel toidul lihast on kasvatanud ja rubriigis “Aktivist” astub publiku ette vegan kokakooli eestvedaja Markus Mekk. Väga põnev on ka reisikiri, mis potsatas sel korral meie postkasti … Trummipõrin! Afganistanist! Loomulikult toome lugejateni ka sel korral konkursi “Parim vegantoode Eestis” võitjad. Mis on kategooriateks? Seda peate uurima juba ajakirjast. Lubada võime aga, et kisub mõnusalt suviseks!
Tänapäeval on tugevad need, kes julgevad elada oma eetiliste põhimõtete järgi
Teatris kohtab karaktereid, kes on metafooriliselt ja teinekord ehk sõna otseses mõtteski nõus end me silme ees alasti kiskuma ja oma kaugeimad mõtted jalge ette puistama. Inimmõistus on kirjeldamatult põnev ja olgugi, et paksus näidendiraamatus on tegelased alatihti kellegi fantaasia viljaks, on looja nendega mingil hetkel olnud sümbioosis. Enese mätta otsast on tore alla vaadata, aga läbi kellegi teise silmade märkad ka seda, kui kõrgel oled. Ja näitlejad on enda sees tervitanud sadu karaktereid, kel kõigil oma nägu. Paljudega neist kasvatakse koos edasi, paljud jäävad aga unustusse. Vestled näitlejaga ja näed tema silmade taga seismas kõiki neid tegelasi, kes tema hinge on puudutanud.
Kord aastaid tagasi olid kaks lavakunstnikku koos kohvikusse sattunud ja teemalõnga veganluseni veeretanud, ise tol hetkel sest suurt aimu omamata. Ja ilmselt sel hetkel pillasid nad mõlemad mulda oma veganseemne. Aeg andis seemnele vett ja tänaseks on mõlemad veganid.
Kaaneloo räägib 40 aastat teatrit teinud Terje Pennie. Emotsionaalne, avatud, empaatiline, südamlik. Juba 21-aastasena oli ta oma lavaka-aegsesse päevikusse kirjutanud loomadest ja sellest, kui ebaõiglaselt neid koheldakse. Kuigi loomade väärkohtlemine on kõige aktuaalsemaks toidu- ja moemaailmas, puudutatakse seda ka kunstis. Loomade ärakasutamine teatris, filmis, tsirkuses – vahet pole, millises kunstiliigis – pole põhjendatud. Nagu Terje oma loos ütleb, pole mitte ükski kunst nii püha, et selle nimel kellegi eluküünal kustutada. Ta usub, et tänapäeval teeb inimese tugevaks see, kui ta julgeb elada oma eetiliste äratundmiste järgi ning suudab seljatada ühiskonda tsementeerunud, kuid ammu aegunud põhimõtted. Ja kui loete kaanelugu, mine tea – ehk saate ka teada, kes oli tema vestluskaaslaseks aastaid tagasi seal kohvikus.
Suvi, päike, hea seltskond, toit ja muusika
Tallinn Euroopa veganpealinnaks! Ajakirja vahel on soovitusi pealinna uute kohtade avastamiseks. Nende seast leiab kohvipoe, restorane kui ka kokteilibaari! Vegankohtade üles lugemiseks kahe käe sõrmedest enam ei piisa ja meil on selle üle ainult hea meel. Pikka iga!
Suvel on hea aeg minna loodusesse ja nautida ka kunsti – lisaks teatrisuvele ootab ees festivalihooaeg! Ajakirja vahelt leiate festivalisoovitusi suviseks vaba aja veetmiseks. Tore on tõdeda, et aina enam muretsevad Eesti üritustekorraldajad ka keskkonna pärast ja aina rohkem mõeldakse ka eetilistele külgedele.
Ka isiklikul tasandil saame samm sammu haaval jätkusuutlikuma elu suunas liikuda. Grillimist on soojal suvel palju ning seetõttu tekib ka rohkem plastpürgi. Mis oleks, kui võtaks sel suvel vastu väljakutse: minu grillipeod on sel suvel ühekordsetest nõudest priid? Igatahes!
Head lugemist, imelisi jaane ja meeleolukat suve!
Ajakiri on Selverites alates 21. juunist.