Küsis Anett Rannamets.
Tõnis Paalme on ütlemata äge rulluisutaja, kellele meeldib elus kulgeda omamoodi. Nimelt avastas ta end kümme aastat tagasi rulluiskudel tagurpidi liikumas. Tänaseks kihutab Tõnis enamikest edaspidi sõitjatest tagurpidi mööda ja tema eesmärk on kohe-kohe septembris Berliinis toimuval maratonil registreerida maailmarekord. Kas kujutate ette – tagurpidi rulluiskudel ja seda 42 kilomeetrit? Meil on hea meel tõdeda, et lisaks ülivägevale spordiala valikule on Tõnis oma elus teinud ka eetilise otsuse olla täistaimetoitlane.
Paljud võib-olla ei teagi, et tagurpidi rulluisutamine on eraldi spordiala. Miks on see erinev ja kui palju rohkem see nõuab?
Ma arvan, et eraldi spordialaks on tagurpidi rulluisutamist nimetada veidi liig – veel! (naerab)
See on üks osa freeskate-rulluisutamisest, kus on kombineeritud mitmed erinevad rulluisualad – näiteks kiirrulluisutamine, offroad, downhill ja trikirulluisutamine. Oskuslik rulluiskude käsitlemine annab vabaduse rulluiskudega sõita kus iganes.
Tagurpidi rulluisutamine on väga põnev, kõik käib teistpidi. Kui alustad tagurpidi rulluisutamisega, siis õpiksid justkui kogu rulluisutamist algusest peale. Kindlasti soovitan kannaklotsi ära kruvida, sest see hakkab tagurpidi rulluisutamist segama ja võib olla ohtlik.
Eks tagurpidi sõitmine nõuab kindlasti rohkem jõudu ja energiat, kuid see mulle just meeldibki – minu jaoks on see mõnus väljakutse. Maratoni läbides saan tagurpidi palju suurema koormuse kui edaspidi sõites. Täitsa huvitav oleks millalgi maratoni taas ka edaspidi läbida, et näha, kuidas see mul välja tuleb ning kas on lihtsam kui varem. Võtan selle ette pärast rekordi löömist. Tagurpidi liikumiseks on rulluisutamine ilmselt kõige mugavam viis siin maailmas, sest vahepeal saab veeredes puhata.
Mõistan, et hoiad mitteametlikku maailmarekordit. Mida see üldse tähendab?
See tähendab, et olen korduvalt sõitnud kehtivast maailmarekordist kiiremini, kuid pole veel ametlikku Guinnessi rekordi sooritust teinud. Maailmarekordi registreerimiskulud on päris suured ja sellise rekordi sooritamise korraldamine maratonidistantsil on keerukas ettevõtmine.
Kas Berliinis on plaanis siis see rekord ametlikuks saada?
Jah, täpselt nii. Oleme tiimiga mitu kuud tegutsenud, et teostada ja registreerida selle aasta septembris toimuval suurejoonelisel Berliini maratonil maailmarekord.
Praegune rekord kuulub poolakale – 1 tund 40 minutit. Sina oled korduvalt sõitnud ajaga, mis on lähedane 1 tunnile 24 minutile. See on päris pikk edumaa. Kui positiivselt oled ise meelestatud?
Kuna olen seda nii mitmeid kordi juba teinud, siis on minu hoiak selle suhtes väga kindlameelne. Ma unistan sellest, et suudaksin ennast ületada ja sõita enda parim aeg! Rekord saab kindlasti tehtud, kuid kuna Berliini maraton on üks suurimaid ja rahvarohkemaid üritusi maailmas, on kindlasti vaja sõidul ajal väga tähelepanelik olla, et suudaksin teiste uisutajate ja kolonnide vahel puhtalt manööverdada. Ootan seda sõitu juba pikisilmi ja olen väga õnnelik, et seda teha saan.
Millal üldse mõistsid, et ajad rekordit taga?
Tagurpidi rulluisutamisega olen tegelenud juba rohkem kui kümme aastat. Mäletan väga selgelt, kuidas rulluisutamisega alustasin ja sõitmist harjutades mõtlesin, kas selg ees on võimalik sõita sama hästi nagu edaspidi. Esimese pikema sõidu selg ees tegin 2006. aastal ühel ühissõidul, mille distantsi pikkuseks oli üle 20 kilomeetri. Selliseid sõite tegin mitmeid kordi veel ja hiljem proovisin selg ees uisutades ka 42 kilomeetri pikkusel maratonidistantsil osaleda. Peale esimest sellist maratoni tõid teised rulluisutajad välja asjaolu, et minu sõidetud aeg oli väga lähedal ametlikule maailmarekordile ning võttes arvesse sõidutingimusi – sõitsin väikeste rulluisuratastega kurvilisel ja tõusudega rajal – taipasingi, et mul oleks võimalik selles maailmarekord teha.
Lasin sellel mõttel seedida, täiendasin vahepeal varustust ja 2011. aastal otsustasin selle idee Pärnu rulluisumaratonil täide viia. Teiste sooritatud ametlikest maailmarekorditest saingi parema aja, kuid kahjuks ei olnud ma tollal nii hästi valmistunud just rekordi registreerimise osas ning nii jäigi see tegemata. Nüüdseks olen sõitnud selg ees ka palju pikemaid distantse nagu Tallinn-Pärnu, Tallinn-Rakvere ja Tallinn-Haapsalu.
Oled ka treener! Kujutan ette, et tagurpidi sõitmine tuleb trennis kasuks – kui teised edaspidi sõidavad, saad sina teistpidi sõites neil silma peal hoida?
Olen Rulluisukooli eestvedaja ja peatreener. Tõepoolest, tagurpidi sõidu oskus ja kindlus on treeningutel väga kasulik. Saan silma peal hoida, selgitada ja õpetada ning lisaks ka toredaid osalejaid pildistada ja filmida. Täpselt niisamuti teen ka enda korraldatavatel ühissõitudel – näiteks tegin nii terve tee ühissõidul Tallinnast Pärnusse, organiseerides kogu sõitu grupi ees otsas tagurpidi rulluisutades.
Hea on osata teistpidi sõita, see annab juurde uusi võimalusi ja nii on mugav jälgida, mis ümberringi toimub.
Kui kaua oled rulluisutamisega tegelenud?
Rulluisutamisega alustasin teismelisena. Alguses andis sellele hoogu juurde minu õe eeskuju – ka tema on rulluisutamises väga andekas. Tema küll nii põhjalikult sellega ei jätkanud, kuid mina sain endale kutsumuse terveks eluks. Olen sellega tegelenud juba umbes 20 aastat.
Võib-olla on see totter küsimus, aga kus rulluisutajad talvel, mil lumi on maas, treenivad?
Rulluisutamine, vähemalt Eestis, on üldiselt ainult suvine ala.
Rulluisutada saab igal pool, kus on vähegi sile asfaltkate. Rulluisukooli treeningud toimuvad näiteks Pirita velodroomi ees asuval platsil ja selle ümbruses, täiskasvanute koolitused toimuvad Tallinna Lauluväljaku Mere väravate juures.
Talvel keerame oma uisusaabastele aga jääterad alla (naerab). Paljud rulluisutajad tegelevad talvel teiste spordialadega – õnneks on meil päris populaarsed ka rulluisutamisega sarnased spordialad nagu suusatamine ja uisutamine.
Meil on mõttes tulevikus ka talvel rulluisutreeningutega jätkata, kuid selleks peame leidma hea sisehalli või saali, mis seda võimaldaks. See on vaid aja küsimus. Mina isiklikult olen talvel päris palju aega veetnud ka välismaal ning uisud on mul alati kaasas.
Mis on rulluisutaja suurimaks takistuseks või komistuskiviks – kui nii võib öelda?
See, mis kellelegi raskusi võib valmistada, on väga individuaalne.
Mitte hästi läbimõeldud uisuvalik võib olla suurimaks takistuseks, sest erinevate uisutüüpide valik on laialdane ning valet tüüpi uisud võivad muuta rulluisutamise õppimise liiga ebamugavaks ja keerukaks. Sellisel juhul ei saa kogemusest sõidurõõmu ning siis võibki tunduda, et rulluisutamine ei meeldi ning ei teki ka soovi sellega tegeleda.
Kui inimene ei ole aga tegelenud piisavalt palju liikumise või muude aktiivsete tegevustega, siis on tal tavaliselt ka kehvem tasakaalutunnetus, mis on rulluisutamise puhul väga oluline. Ka see võib olla alguses suureks takistuseks. Tasakaalu saab rulluisutamisega muidugi hõlpsasti treenida.
Kolmas kõige suurem takistus on kindlasti hirm. Algaja rulluisutaja ületab tavaliselt mitmeid igapäevaseid hirme, näiteks hirmu teiste arvamuse ees, hirmu (läbi)kukkuda ning hirmu millelegi uuele avaneda. Mõne inimese jaoks on see keerulisem kui teise jaoks. Lisaks võivad olla minevikust meeles mõned kukkumise kogemused, mis inimestes endiselt hirmu tekitavad ning neid tagasi hoiavad.
Räägime täistaimetoidu maailmast ka. Millal see sind tervitas?
Taimetoitlus tuli minu ellu umbes viis aastat tagasi, ilma et keegi oleks mulle seda soovitanud. Täistaimetoitlane olen olnud varsti neli aastat, kuid sellele teele mind veidi suunati.
Milline on sinu filosoofia seejuures? Keskkond? Eetika? Tervis?
Kui ma hakkasin rohkem mõistma elu metafüüsilist ja energeetilist poolt, mida me päris oma viie meelega ei taju, siis muutus minu toitumine, elustiil ja suhe selle maailmaga – see on palju sügavam kui ta füüsilisena pealtnäha paistab. Põhiliselt alustasin taimetoitlusega iseenda pärast, tervislikel põhjustel. Mitte et mul oleks tervisega probleeme olnud, aga kuna tervis ja nooruslikkus on minu jaoks väga olulised, siis olen avatud uutele võimalustele, mis minu elu kvaliteeti paremaks muudavad. Taimetoidu puhul ma lihtsalt tundsin, et see on mu kehale ja vaimule kergem ja parem.
Ma ei suuda enam mõista, kuidas on ühiskond jõudnud sellisesse punkti, et tarvitatakse nii massiliselt loomset. Suure tarbimise tõttu peavad loomad terve elu kannatama väga kehvades tingimustes – nad ei saa piisavalt liikuda ja neid pannakse tootma rohkemat kui nad loomulikult võimelised on. Milleks tarbida igapäevaselt midagi sellist, mis on terve oma elu kannatanud ning millel ei ole mingit kvaliteeti. Lisaks ei ole üldse kindel, kuidas teise liigi päritoluga hormoonid meie organismi mõjutavad. Ma jälgin inimesi ja nende elustiili ning olen märganud, kuidas liigne loomse tarbimine aitab kaasa rasvumisele ja tekitab mitmeid tervisehädasid. Ma lihtsalt ei soovi sellist madalat energiat tarbida.
Loomad on samasugused olendid nagu meie, silmad peas ja hing sees, ning väärivad palju paremat elu, tingimusi ja võimalusi. Iga inimene saab selles osas midagi ette võtta. Ühiskond ei mõtle veel väga sellele, kui palju ressurssi nõudvam on loomade pidamine võrreldes taimekasvatusega. Lisaks sellele toodavad loomad massiliselt süsihappegaasi, taimed aga meile vajalikku õhku. Süütud elusolendid ei peaks kannatama.
Mida intensiivsemal treeningperioodil sööd, mida toitumise juures jälgid?
Suurema koormuse puhul on ka söögiisu suurem. Mingit kindlat toitumiskava ei ole ning otseselt ei jälgi, mida suhu pistan. Toitun tunde järgi ning usun, et aastatega on mu tunnetus juba päris heaks muutunud. Jälgin lihtsalt seda, et ei sööks alati samu asju. Samuti võib öelda, et suvel kui on rohkem päikest, söön rohkem puuvilju ja rohelist salatit, sest sel perioodil on see kehale väga hästi omastatav. Talvisel perioodil on toitumine jällegi veidi erinev.
Kas leiad, et taimetoit toob paremaid tulemusi?
Olen oma elu parimas vormis ja sõidan tagurpidi maratoni kiiremini kui kunagi varem, seega jah, kindlasti! Vastupidavus on paranenud ja pigem tunnen end iga aastaga aina nooremana!
PANE ÕLG ALLA!
Rekordi sujuvaks õnnestumiseks on Tõnis koos tiimiga loonud Hooandja projekti, et tutvustada lähemalt oma ideed ja anda võimalus headele ja toredatele inimestele suurt ettevõtmist toetada. “Üksinda ma selle rekordiga hakkama ei saaks,” tunnistab Tõnis.
Otsi projekt üles SIIT!