Ettevõtjate Rasmus Raski ja Priit Mikelsaare uus ettevõte loob restoranidele, kioskitele, kauplustele ja toidutootjatele lahendused, kuidas vabaneda ühekordsete pakendite kasutamisest, asendades need tagastatavate ja korduskasutatavate toidupakenditega.
“Soovime, et inimesed elavad prügivaba elu. Plaanime välja töötada terviklikke korduskasutussüsteeme, kus korduskasutatavad pakendid kogutakse inimestelt tagasi, pestakse ning suunatakse uuesti ringlusse,” tutvustab Bringpack´i põhiideed üks asutaja Rasmus Rask.
“Kui meie teeme oma tööd väga hästi, siis ühekordseid pakendeid enam tulevikus vaja ei ole, mis omakorda on oluline samm prügivaba elu ja loodusressursside jätkusuutlikuma kasutamise suunas.“
Bringpack’i idee taga on tõsiasi, et igasuguse pakendiga kaasneb ühiskonnale kulu ning korduskasutatav pakend on keskkonnale sõbralikum lahendus. Ettevõtte loomise vajadus on asutajate sõnul tingitud üha selgemast ühiskondlikust ootusest leida lahendusi ringmajandusmudeli toimimseks.
“Pole saladus, et praegune materjalide taaskasutusele keskendunud pakendiringlussüsteem on poolik. Kuigi paljud inimesed sorteerivad hoolikalt plastist, metallist ja klaasist pakendeid, pole üldse kindel, kas need materjalina uuesti ringlusse võetakse, põletatakse koostootmisjaamades või ladestatakse koos muu prügiga aastasadadeks. Toidupakendite puhul on korduskasutatavus ainus tulevikulahendus, mis loob eelduse maapõue ressursside kokkuhoiuks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks,” selgitab Rask ettevõtte taga olevat filosoofiat.
Uuringute kohaselt on korduskasutatavate pakendite jalajälg ühekordsete nõude omast väiksem, kui need ringlevad vähemalt 10 korda.
„Meie eesmärk on leida lahendused, kus pakendid ringlevad eluea jooksul vähemalt 40-50 korda,” selgitab Rask. “Usume, et paljud meist on tarbijatena valmis tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid, kui need valikud oleks olemas.”
Kuna pandeemiaga kaasnenud liikumispiirangute tõttu on toidu kojukanne plahvatuslikult kasvanud ning sellega seonduvalt ka prügi hulk ühekordsetest toidunõudest, siis esimesena keskendub Bringpack lahenduse leidmisele horeca (hotellid, restoranid, toitlustajad) ja kaubandussektoris, et toitu ja jooke kaasamüügiks pakkuvatel restoranidel, kauplustel ja kioskitel oleks võimalik teenust pakkuda korduskasutatavate pakenditega.
Sellega seoses plaanib Bringpack lähiajal viia läbi pilootprojekti koostöös Balti Jaama Turu ning Eesti iduettevõttega Cuploop, eesmärgiga testida inimeste valmisolekut osta toitu kaasa korduskasutatavates toidukarpides. Piloodi täpsest ajakavast ja korraldusest annab ettevõte teada eraldi.
Bringpack on alustav ettevõtte, mille missiooniks on pakkuda lahendusi ühekordsete toidupakendite asendamiseks korduskasutatavate toidupakenditega. Bringpack’i asutajad on ettevõtjad Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar. Nende varasem kogemus ringmajandusettevõtlusest sai alguse 2004. aastal, kui koos Heateo SA, Eestimaa Looduse Fondi ning Caritas Eestiga asutati sotsiaalne ettevõte Uuskasutuskeskus. Lisaks on nad koos loonud ja üles ehitanud ka ökojäätise brändi La Muu.
LISAKS:
- Euroopa Liit võttis hiljuti vastu ambitsioonika ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on muuta kestlikud tooted Euroopas normiks ja tagada, et jäätmeid tekiks vähem. Ringmajanduse tegevuskava peatükis 3.7 on konkreetne üleskutse liikmesriikidele kohandada seadusandlust selliselt, et oleks võimalik toitlustussektoris asendada ühekordsed pakendid korduskasutatavatega.
- 3. juulil 2021 aastal hakkab kehtima ühekordse plasti direktiiv, mis otseselt keelustab teatud ühekordsed tooted nagu ühekordsed plasttaldrikud, söögiriistad ning vahtplastist sööginõud ning seab liikmesriikidele ülesandeks oluliselt piirata ka kõiki teisi ühekordse kasutusega plastnõusid. Piirangute alla kuuluvad ka biolagunevad ja kompostitavad nõud, kuna need sisaldavad looduses iseseisvalt mitteesinevaid polümeere ning papist pakendid, mis sisaldavad plastikut. Direktiivi rakendamiseks Eestis valmistab Keskkonnaministeerium hetkel ette pakendiseaduse muudatustepaketti.
- Keskkonnasäästlikuks ei saa lugeda biomassist (näit suhkruroost) valmistatud ühekordseid nõusid, kuna need ei lagune ladustatuna. Selliste nõude lagundamiseks on vaja eritingimustega (kõrge temperatuuri ja õhuniiskusega) kompostimisjaama, mida Eestis pole.
- Lisaks on tuleb arvestada, et iga ühekordse eseme tootmine nõuab ressursse ja toob kaasa lisasurve loodusele.
- Korduskasutussüsteemid on enamasti keskkonnasõbralikumad kui ühekordsed nõud, isegi arvestades nende pesemist ja transporti.
- Kõike seda arvesse võttes ning lähtudes EL jäätmehierarhiast on pakendite korduskasutust võimaldav majandusmudel parim viis kliimaneutraalsuseesmärkide saavutamiseks ning kestlikuks arenguks.
- Zero Waste Europe uurimus korduvkasutatavad vs ühekordsed nõud
- Kui palju tuuakse kasutatud materjale ringlusesse tagasi Euroopa Liidus ja maailmas?